|
|
Uuringu kontekst ja vajadus
Infotehnoloogia kasutamisel haridusel on Eestis juba enam kui kümneaastased traditsioonid. 1997 aastal alguse saanud Tiigrihüppe programmid on osutunud elujõuliseks ja vajalikuks. Üldharidusest levis Tiigri vaim ka kõrgharidusse ning viimased aastad on agaralt arutatud selle üle, kuidas investeerida ja kuidas õpetada nii, et infotehnoloogia maksimaalselt hariduslikku kapitali kasvataks. Ühtlasi on infotehnoloogiale ja e-õppele pandud suuri lootusi klassikalise ülikooliõppe moderniseerimisel. Need peaksid võimaldama edukat õppimist ja õpetamist füüsilisest aegruumist sõltumatult; ka on levinud uskumus, et e-õppe annab ökonoomiaefekti nii ülikoolile kui tudengile.
Tänaseks on esmane eufooria e-õppest kui revolutsioonist ülikoolihariduses asendunud mõõdukamate, kohati isegi skeptiliste seiskohtadega. Samas on mitmed e-õppe moodused saavutanud kindla koha ja ulatusliku kasutajaskonna. Paraku pole tehtud põhjalikke analüüse e-õppe seisust, jätkusuutlikkusest ega arenguperspektiividest. Selle lünga täitmiseks võetigi ette käesolev uuring, mis teadolevalt esmakordselt püüab üldistada kõigi Eesti suuremate ülikoolide e-õppe kogemust ja suundumusi.
Alljärgnevalt tutvustatav uuring on üheks osaks projekti „Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” (REDEL) uuringutest. Lisaks sotsioloogilisele küsitlusele „Tiiger Luubis 3” kuuluvad REDEL projekti uuringute hulka veel hariduspoliitika uuring HARPO (teostaja M.Tatrik, TLÜ) ja ülikoolide organisatsioonikultuuri uuring ORKU (teostajad T.Marandi, S.Oras, A.Reino, E.Teekivi, TÜ). Kogu REDEL projekti rahastasid Eesti infotehnoloogia Sihtasutus ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
 |
|
|
