Hinnang õppeprotsessi välistele teguritele

E-õppe mõju ülikoolile ja kõrgharidusele

Suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul, mil e-õpet Eesti ülikoolides on tehtud, on nägemus asjast märgatavalt avardunud. Kui algselt oli arutelude keskpunktis e-õppega kaasnev võimalik  ökonoomia, hirm „sobitegemise” ja autoriõiguste pärast, siis täna nähakse veebipõhist õpet rohkem üldises ühiskonna arengu dünaamikas. Teise joonena võiks mainida arusaamade muutumist realistlikumaks. Täna ei nähta e-õppes enam imevahendit, mis nagu võluväel muudab õpingud interaktiivseks, levitab  automaatselt konstruktivismi, metakognitiivset õppimist ja  innovatsiooni. Näiteks leidis väide „veebipõhine õpe toob kaasa uued ja tulemuslikumad õppemeetodid” 42% uuringus osalenud õppejõudude toetuse.

80% õppejõududest nõustub täna sellega, et veebipõhine õpe on heaks aluseks elukestvale õppele, peaaegu samal määral (76%) toetatakse väidet, et e- õpe muudab kõrghariduse saamise paindlikumaks. Üle poole vastajatest toetab  veebipõhise õppe senisest suuremat toetamist ning ainult 3,3% pole sellise arenguga üldse nõus. Samuti on suhteliselt vähe neid, kelle meelest veebipõhine õpe ei sobi akadeemilisse kõrgharidusse (21%).
Selle positiivsusega võrreldes arvavasid siiski umbes  pooled vastajaist, et veebipõhine õpe on ületähtsustatud moesuund (53%) või et  see toob kaasa kõrghariduse devalveerumise (51%). Aastatetagune vaidlus e-õppe maksumuse üle pole tänaseks veel ühtse vaatenurgani viinud. Väitega „veebipõhine õpe võimaldab ülikoolil teostada õppetööd odavamalt” nõustus ligi 50%, 18% ei omanud seisukohta.

Joonis 1. Õppejõudude arvamused e-õppe ja selle mõjude kohta ülikooliharidusele, %