Lühikokkuvõte, põhijäreldused ja sissejuhatus

Lühikokkuvõte

Uurimuses analüüsitakse, missugused on e-õppega seotud strateegilised dokumendid Eestis ning kuidas need haakuvad e-õppe arendamise osas omavahel. Lisaks uuritakse kõrgkoolide e-õppe strateegiaid, nende omavahelist kooskõla ning seotust riiklike strateegiatega. Uurimusega püütakse leida vastus küsimusele, kas riiklikud e-õppe alased programmid aitavad kaasa strateegiates püstitatud eesmärkide täitmisele. Uuritakse, missuguseid kõrgkoolide siseseid ja väliseid soodustavaid ning takistavaid tegureid e-õppe arengus näevad kõrgkoolide töötajad. Samuti keskendutakse poliitika ülekande teooriast lähtuvalt poliitika ülekande toimumisele e-Ülikooli loomisel ning analüüsitakse missugused soodustavad ja takistavad tegurid võivad tuleneda poliitika ülekandest.

Põhijäreldused

Poliitika ülekanne e-Ülikooli loomisel

• Dolowitz`i ja Marsh`i poliitika ülekande raamistikust lähtuvalt on poliitika ülekanne e-Ülikooli loomisel ja tegevuste elluviimisel toimunud. Poliitika ülekannet võib hinnata edukaks ning poliitika ülekandmisest Eesti e-Ülikooli toimimisele riske ei tulene.
• Poliitika ülekandmiseks oli 3 peamist põhjust: kõrgkoolidel oli vajadus soetada ühiselt e-õppe keskkonna Web CT litsents, vajadus katuseorganisatsiooni järgi ning rahvusvaheline konkurents.
• Poliitika ülekandmisse olid kaasatud kõrgkoolide töötajad, eksperdid, poliitika kujundajad ja ametnikud ning üle on kantud nii ideid, visioone kui ka institutsionaalset ülesehitust.
• Eesti e-Ülikooli loomise puhul on tegemist rahvusvahelise ülekandega (Soome, Rootsi, UK), tegevuste ellu viimisel nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku ülekandega.
• Eesti e-Ülikooli loomisel on üle kantud peamised ideed, kuid mudelit on kohandatud Eesti vajadustest  lähtuvalt ning poliitika ülekandel esines vabatahtliku ja sunniviisilise ülekande elemente.