Nii nagu muutub maailm meie ümber, toimuvad muutused ka ülikoolides. Üheks selliseks muutuseks on veebipõhise õppe (nn. e-õppe) kasutuselevõtt.  IT- vahendite ja võimaluste kiire areng on tänaseks kujundanud vajaduse, ja teisalt loonud ka piisava hulga uurimisainest, et analüüsida e-õppe rolli akadeemilises õppimises ning ülikoolisüsteemis tervikuna. Eesti on viimasel kümnendil e-õppe arendamisse palju investeerinud, täna on aeg küsida, milline on olnud nende investeeringute mõju ja kuidas seda mõõta?

Üldhariduse tasemel on IT kasutamist ja efekti nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt üpris palju analüüsitud. Kolmanda taseme hariduse kohta sellised mastaapsed, üldist pilti andvad tööd siiani puudusid. REDEL-i uuringud püüdsidki seda lünka täita.

Käesoleva projekti logistiliseks taotluseks oli koondada erinevaid mikrouuringuid ja koordineerida uurimisküsimusi nii, et ala-uuringutes saavutatu panustaks ühiseesmärgi saavutamisse. Selleks ühiseesmärgiks ehk projekti sisuliseks taotluseks oli e-õppe seisundi ja mõjufaktorite analüüs Eesti ülikoolides. Kuna tegemist oli väga mitmetahulise uurimisobjektiga, siis defineerimisime  kolm valdkondlikku dimensiooni:  
Hariduspoliitiline, mis pidi andma vastuse sellele, kuidas harmoneeruvad senised e-õppe alased arengud  teiste poliitikastrateegiatega ja kuidas toimub e-õppe arengu kujundamine. Sellest dimensioonist kasvas välja alauuring HARPOL.
Organisatsioonikultuuriline, mis keskendus ülikoolide võrdlusele  eesmärgiga avastada seoseid e-õppe arengu ja ülikoolides domineerivate väärtusmustrite vahel. Selles dimensioonist kasvas välja alauuring  ORKU.
Õppetööga seonduv, mis pidi välja selgitama,  kuidas ja kui palju e-õpe kasutamist leiab ning kas see on toonud kaasa olulisi muutusi akadeemilisse õppimisse-õpetamisse. Sellest dimensioonist kasvas välja uurimus e-õppest Eesti ülikoolides „Tiiger Luubis 3“ (TL3).