Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail.

Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks.

Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine ja ettenihkeliikumine (Sele 2, vastavalt I ja II).

Sele 2. Liikumised ja pinnad treimisel: a välistreimisel; b soonte treimisel ja mahalõikamisel; 1 töödeldav pind; 2 lõikepind; 3 töödeldud pind; I pealiikumine, II ettenihkeliikumine

Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega — koonuste treimisel) ja kõverjoonelist ettenihet (kujupindade treimisel).

Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (Sele 2). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda.

Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind.

Treimistöödel kasutatakse mitmesuguseid lõikeriistu. Nende kõigi tööpõhimõte on sama. Lihtsaim lõikeriist on treitera. Tema terik on kiilukujuline. Treimisel lõikub terik pingi töömehhanismiga edasi antud jõu F toimel tooriku pinnakihti ja eraldab selle (Sele 3).

Sele 3. Laastu tekkimine: 1 toorik; 2 laastu elemendid; 3 tera

Töötlustingimustest sõltuvalt võib laast moodustuda mitmel kujul.

Lülilaast tekib kõvade ja vähesitkete metallide väikese kiirusega töötlemisel (näiteks kõva terase töötlemisel). Sellise laastu elemendid on kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud (Sele 4, a).

Astmeline laast tekib keskmise kõvadusega terase, alumiiniumi ja tema sulamite keskmise kiirusega töötlemisel. Ta kujutab endast linti, mille treiterapoolne pind on sile, sisepind aga sakiline (Sele 4, b).

Sele 4. Laastu liigid: a lülilaast, b astmeline laast, c kruvijooneline voolavlaast, d lindikujuline voolavlaast, e murdelaast

Voolavlaast tekib. pehme terase, vase, plii, tina ja mõnede plastide suure kiirusega töötlemisel. Sellel laastul on kas kruvi jooneliselt (Sele 4, c) või meelevaldselt keerdunud pika lindi (Sele 4, d) kuju.
Murdelaast tekib hapra materjali (malm, pronks) töötlemisel. Ta koosneb üksikutest tükkidest (Sele 4, e).