Sotsiaalsed tarkvarad
Mõiste „Sotsiaalne tarkvara” võttis kasutusele Clay Shirky 2002 aastal ja defineeris seda kui tarkvara, mis võiamaldab grupitööd, luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamisele, ka kogumisele ning uute teadmiste tekkimisele.
2006 aastal Futurelab’i poolt läbi viidud uurimuses „Sotsiaalse tarkvara mõju haridusele” on toodud välja sotsiaalne tarkvara grupid:
1. tekstil – põhinev sotsiaalne tarkvara
• Sotsiaalsed järjehoidjad (Del.icio.us, CiteULike, Furl) ja märksõnad (Tags)
• Ajaveebid – Wordpress.com, Edublogs, Blogger
• Microblogimine (Twitter, Jaiku, Pownce, Tubmir, Meemi)
• Materjaliloome suurearvulises meeskonnas – Wikispace, Dokuwiki
2. Sünkroonset materjaliloomet võimaldav tarkvara
• Tekstitöötlus (Writely, ZohoWriter, Google Docs)
• Tabelarvutus (Google spreadsheet, ZohoSheet)
• Esitlus (ZohoShow, GooglePresentation, Impress, SlideShare, Scrapblog, 280 Slides, SlideRocket)
3. audiol-videol – põhinev sotsiaalne tarkvara
• videoteated (vidiMe, YouTube, GoogleVideo, TinyPick, CoDECK)
• heliteated (Broadcast, Dbass)
• pildid (Flickr, Fotki, Nagi, PicasaWeb)
• videokonverents (ZohoMeeting)
• Suhtlusvahendid reaalajas (Skype, MSN)
4. Ruumiline ja geograafiline sotsiaalne tarkvara
• GoogleEarth
5. Rühmatöö vahendid
• GoogleGroup
• GroupsYahoo
• Suhtluskeskkonnad (Facebook, Orkut, Ning.com, Xing.com, Rate.ee)
6. Elektroonilised küsitlused –(FormLogix, ZohoCreator)
7. Agregeerivad keskkonnad (ePortfooliod (Elgg), RSS (Realy Simple Syndication), Netvibes, Pageflakes, Protopage)
Valdkonna uudsuse tõttu täieneb sotsiaalse tarkvara loetelu pidevalt ja olemasolevad veebilahendused on pidevas muutumises. Väga põhjaliku ülevaate olemasolevast sotsiaalsest tarkvarast leiab aadressilt:
http://www.go2web20.net/