Õpetajate hulgas läbiviidud küsitlus näitas, et e-õppe rakendamine on nii kooliti kui koolisiseselt väga erinev. Küsitluse andmestikule pakkus analüüsiraamistiku Rogersi innovatsiooniteooria (Rogers, 2003). Kutseõpetajate hoiakute alusel moodustusid 5 e-õppe omaksvõtjate gruppi – innovaatorid, varajane vähemus, varajane enamus, hiline enamus ning viivitajad. Õpetajate gruppe iseloomustas erinev pädevuste tase ja e-õppe rakendamise praktikad, aga ka motivatsioon ja valmisolek uut õpetamisvormi tulevikus õpetamisel kasutada. Samuti võis järeldada, et oluline roll e-õppe arengus on kooli konteksti faktoritel (sh informatsiooni levik koolis ja koolituste kättesaadavus).

E-õppe edulood võimaldasid analüüsida sügavamalt, kuidas erinevad kooli konteksti tegurid kooli e-õppe arengulugu on kujundanud. Seitsme eduloo juures võis tuvastada erinevaid arengumustreid ning e-õppe arengut toetanud võtmetegureid. Esindatud oli tänu kooli juhi initsiatiivile top-down ülesehitatud toimiv e-õppe struktuur, aga ka näiteks ühe õpetaja või aktiivsema grupi õpetajate jõupingutuste ja eeskuju mõjul sündinud edulugusid. Empiirilise materjali baasilt konstrueeritud hea e-õppe kooli mudel koosneb neljast komponendist: 1) tugev e-õppe koordineerimine (riiklikul tasemel); 2) kooli juhtkonna toetus; 3) infrastruktuur ja toimiv tugistruktuur; 4) motiveeritud ja pädevad õpetajad ja õpilased.

Monitooringu tulemused kinnitasid eelnevalt läbiviidud õpetajate küsitluse (Loogma jt, 2007) ning edulugude uuringu (Ümarik jt, 2008) järeldusi, et Eesti kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid erinevad olulisel määral nii e-õppe praktikate ja õpetajate/õppejõudude valmisoleku osas tulevikus e-õppe tuge õpetamisel rakendada kui ka kooli konteksti tegurite poolest nagu ligipääs IKT vahenditele ja internetile, riist ja tarkvara kättesaadavus, kooli poolt pakutavad IT teenused ja piirangud seoses IT kasutamisega jms. Regulaarselt läbiviidavad e-õppe monitooringud võimaldaksid näha e-õppe arengutrende kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides nii üldises plaanis kui vaadelda konkreetse kooli e-õppe arengut võrreldes koolide keskmistega.

Kasutatud allikad

Loogma, K., Ümarik, M., Laanpere, M., Kruusvall, M. (2007). E-õppe kui innovatsiooni difusioon kutseõpetajate hulgas. Uuringu raport, Tallinna Ülikool: Tallinn, loetud Internetis (03.05.08): http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/uuringud/Uuring1d_170907.doc

Rogers, E. M. (2003). Diffusion of Innovations (5th ed.). New York: Free Press.

Ümarik, M., Pruulmann- Vengerfeldt, P., Mägi, J., Loogma, K. (2008). Eesti kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide e-õppe edulood. Uuringu raport. Tallinna Ülikool: Tallinn, loetud Internetis (03.05.08): http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/uuringud/uuring_edulood.doc